Jätkusuutlik metsandus ja tulu Single.Earthiga

22. novembril oli meil rõõm korraldada üritust, kus tähelepanu keskpunktis olid metsaomanikud. 

Ettevõtte asutajad Merit Valdsalu ja Andrus Aaslaid rääkisid ettevõtte saamisloost, Single.Earthi eesmärkidest ja missioonist. Jätkusuutliku metsanduse spetsialist Kaspar Põder selgitas maaomanike platvormiga liitumise tingimusi ja tõi esile enim esinevaid küsimusi. Ökoloog Igor Miilvee tutvustas kogu Single.Earthi platvormide taga peituva teadustöö telgitaguseid. Mis kõige tähtsam, üritusel osalenud maaomanikud said kohapeal ja veebiülekande vahendusel küsida küsimusi.

Vaata ürituse salvestust Youtube’is või loe kõiki käsitletud teemasid ja küsimusi antud artiklis. 

Mis on Single.Earth ja miks selline ettevõte loodi?

Merit Valdsalu:
‍Mida me Single.Earthis teeme? Me teeme raha. Teeme raha selleks, et maailma päästa.

Single.Earthi eesmärk on leida lahendus sellele, kuidas anda loodusele õiglane väärtus ka siis, kui ta endiselt meil alles on, nt kui mets veel kasvab. Single.Earth sai alguse aastal 2019 Garage48 häkatonil – tänapäeval väga eestlaslik ja startupilik viis, kuidas alustada ettevõtlusega. Häkatonide mõte on otsida lahendusi erinevatele probleemidele. Ürituse teema oli „Puidu tulevik“ (ingl The Future of Wood) ja kuna lisaks erinevate digitaalsete lahenduste prototüüpidele loodi seal ka füüsilisi asju (nt kaasaskantavaid puidust suvilaid, sauna uste nupukesi jmt), siis nimetati seda üritust ka makeathon-iks. 

Meie tulime lagedale sellise mõttega, et äkki võiks puidul olla väärtus ka veel siis, kui ta alles puuna metsas kasvab. Kolm aastat tagasi oli see võrdlemisi uudne mõte, et metsadel võiks ka ilma maha võtmata olla rahaline väärtus. Meie jaoks oli aga oluline leida viis, kuidas motiveerida metsaomanikke oma metsi alles jätma ja saime aru, et selleks on tarvis neile pakkuda alternatiivset tuluallikat. 

Alustasime CO₂ sidumise mõttest, sest selle monetiseerimise võimalused olid just päevakorda tulnud. Jõudsime aga üsna kiiresti järeldusele, et sellest ei piisa ja tegelikult on vaja ka liigirikkust ning igasugu muid ökosüsteemiteenuseid hakata nii-öelda kaubaks tegema.

Andrus Aaslaid:
Tuletame ka meelde, kus me kolm aastat tagasi olime. Täna kogu meedia kumiseb ökosüsteemiteenustest, rõhutatakse nende väärtust, kui tähtis on liigirikkus ja kuidas see iga päevaga hävib jne. Aga kolm aastat tagasi olime just jõudnud (vähemalt Eestis) arusaamisele, et metsa vist võetakse natuke liiga palju maha. Samas kui terminit nagu ökosüsteemiteenus kasutati peamiselt vaid ministeeriumite koridorides ja keskkonnamõjude hindamisel. 

Metsa vaadati põhiliselt ikka kui tööstusobjekti ning ökosüsteemiteenustega erasektoris keegi teadaolevalt ei tegelenud. Krüpto oli umbes sama „populaarne“, st turg oli värskelt külili käinud ja oli sisuliselt samas seisus nagu tänagi. Kõik rääkisid sellest, kuidas homset ei tule. Seega kolm aastat tagasi olime täiesti teises narratiivis kui täna ja ettevõtteid, kes sarnase asjaga tegeles, oli peale meie kogu maailmas neli tükki. 

Globaalne probleem nõuab muutusi elustiilis

Merit Valdsalu:
Me küll alustasime kohaliku probleemi lahendamisest, sest meile tekitas muret Eesti metsade olukord, aga üsna kiiresti saabus tõdemus, et see pole ainult Eesti probleem ja see pole ainult metsade probleem, vaid probleemiks on igasugune loodusressursside kasutamine üle kogu maailma. Inimkond on õppinud loodust ainult toormaterjalina rahaliselt väärtustama, st tal pole enne rahalist väärtust kui keegi nt metsa maha võtab ja toormaterjalina maha müüb. 

Looduse käekäik on globaalsel skaalal ülimalt oluline probleem, sest sellest sõltub otseselt meie elukeskkond siin ja praegu. Fakt, et elukeskkonna tervis meie planeedil on üsna kehvaks jäänud ei tähenda seda, et mõned inimesed lihtsalt nutavad taga kadumas loodust, vaid inimkond ise seab ohtu oma elupaiga ja muudab selle samm-sammult elamiskõlbmatuks. 

Olukorra jälgimiseks on teadlased kirjeldanud üheksat planeedi taluvuse piiri. Need on piirid, mille sees inimene saab veel elada ja mille sees säilib inimestele elamisväärne elukeskkond. Tänaseks oleme nendest üheksast planeedi piirist viite juba ületanud. 

Climate change ehk kliimamuutused on üks piiridest, mille me oleme ületanud ja see on joonisel märgitud ülesliikuva noolega, mis tähendab, et tegu on kasvava probleemiga. Oleme väga halvas olukorras ka liigirikkuse seisukorra ja reostuse mõttes (nii keemiline kui ka igasugu plastikud jm materjalid, mis on elukeskkonda paisatud). 

Teadlased on tõdenud, et ka nemad ei oska öelda, millal oleme ühes või teises kategoorias liiga kaugele läinud ja millal saabub see hetk, mil tehtud kahju on nii suur, et me ei saa kunagi ökosüsteemi tervikuna enam tagasi korda. Kindel on aga see, et enam kui pooltes kategooriates me sellist riskantset eluviisi elame ja elukeskkond, millega me harjunud oleme, võib ühel hetkel lihtsalt kokku kukkuda. 

Eelpool kirjeldatu viiski meid Single.Earthi suurema kontseptsiooni ja missioonini: kuidas saada meie elustiil, majandus ja igapäevased toimetused tagasi planeedi taluvuspiiride sisse. 

“Kuidas suudaksime oma elustiili muuta selliseks, et me oma igapäevastes tegemistes jääksime alati planeedi piiride sisse? Ja kuidas saaksime seda väga kiiresti saavutada?”

Riiklikel tasanditel on olemas kliimaeesmärkide kokkulepped, aga viimasel COP27-l kinnitati ühtselt, et neid pole suudetud täita ja praegu kehtivad tegevuskavad meid eesmärkideni ei vii. Oli plaan, et kliimaeesmärkide täitmiseks tuleb kasvuhoonegaase aastaks 2030 vähendada 45% võrra, aga praegu oleme hoopis trajektooril, kus nad kasvavad 10–14%. Seega praeguses süsteemis ei ole me olnud võimelised kliimamuutuste ärahoidmisega edusamme tegema või oleme teinud liiga vähe.

Üsna sarnaselt kehvasti saame hakkama liigirikkuse kaoga. Aastal 2010 lepiti globaalselt kokku liigirikkuse kao ärahoidmise eesmärkides, mis pidid kümne aastaga saama saavutatud. Ent aastal 2020 said need samad esindajad kokku ja said aru, et nad ei ole mitte ühtegi nendest eesmärkidest saavutanud. 

Kokkuvõttes on meil kaks suurt probleemi: 

• me ei suuda ühtegi suurtest kliima- või liigirikkuse eesmärkidest ükshaaval täita;
• pole ettekujutust, milline oleks elustiil, mis pidevalt ja loomulikult püsiks planeedi taluvuspiiride sees.

Kuidas me saaksime sellisesse elustiili üle minna? Mida me kõik peaksime selleks tegema?

Andrus Aaslaid:
Olenemata inimeste arvust planeedil, jätkub pidevalt maailmakäsitlus, kus kõiki ressursse oleks justkui endiselt kõigile piisavalt ja paljuski eeldame, et need on tasuta. Võib-olla on seda imelik teadvustada, aga sellel hetkel, kui mina sündisin 70ndatel, oli maailmas täpselt poole vähem inimesi kui täna. Samas ressursse kulutatakse täna samadel põhimõtetel nagu siis, kui maailmas oli veel 4 miljardit inimest. 

Üks selline ressurss on mets. Metsaomanike vaatekohast on klassikalise skeemi järgi mets pigem kulu kui tulu, sest teda peab hooldama. Samas raha tema pealt sellisena ei teeni, marjade ja seente korjamise eest piletit ei müü. Kui aga omanik metsa maha võtab, et materjali müügist tulu teenida, tembeldatakse ta tihti halvaks inimeseks, sest ta rikkus ära midagi, mis on ühiskonnale oluline ja mida peaks hoidma. Samas ühiskonnana ei ole keegi varem selle peale mõelnud, et ehk peaks maksma selle eest kui mets olemas on. 

“Kasvav loodus peab ökosüsteemina muutuma majanduse osaks. Kuniks ta selles protsessis ei osale, siis suuri muutusi ei juhtu.”

Raha paneb rattad käima

Merit Valdsalu:
Kuidas siis selline ülesanne lahendada: võtta loodus ja teha sellest midagi, mis saaks majanduse osaks? Jõudsime järeldusele, et mis muu see ikka olla saab kui üks virtuaalvääring. 

“MERIT tokenit võib defineerida kui loodusega tagatud raha, vääringut või finantsinstrumenti, mida Single.Earth loob looduse tehtud töö eest.”

Selle eesmärk on ühendada meie heaolu ja planeedi tervislik seisund meie enda rikkusega – kui planeedil läheb hästi, läheb meil ka hästi, kui planeedil läheb halvasti, siis me ka inimestena peame seda tundma. 

Meie planeet Maa on kaetud erinevate loodusressurssidega, nt metsad, märgalad, rohumaad, jt ressursid, mis on osa terviklikust, looduslikust ökosüsteemist ja nad pakuvad meile ökosüsteemiteenuseid. Loodus annab meile õhku, mida hingame, pakub meile puhast joogivett, toitu jne. Samas on ökosüsteemiteenus ka CO₂ sidumine atmosfäärist või näiteks liigirikkuse hoidmine. Ökosüsteemiteenused ongi defineeritud läbi selle, mida loodus inimestele pakub, mis tekitavad meile elamisväärse keskkonna. Need on just nimelt need samad teenused, mille eest me mitte kunagi maksnud ei ole ja mida oleme iseenesestmõistetavalt võtnud.

Selleks, et erinevad ökosüsteemiteenused kokku arvutada ja aru saada, kui palju või milliseid teenuseid nt üks konkreetne mets meile pakub, hakkasime ehitama maakera digitaalset kaksikut. See on kogum erinevatest satelliidiandmetest ja teaduslikest mudelitest, mis näitavad, kuidas meie loodus töötab. 

Miks alustasime metsadest ja CO₂-st?

Merit Valdsalu:
‍Alustasime metsadest ja CO₂-st, sest sel hetkel oli süsinikukvootidega kauplemine muutunud juba enam-vähem laiemalt arusaadavaks. CO₂ oli selline võrdlemisi hoomatav ja lihtsasti numbritesse pandav mõõde.

Andrus Aaslaid:
Väga ilus, valmis auk, kuhu sisse kukkuda.

Merit Valdsalu:
Ühtlasi ka hea auk, kuhu sisse kukkuda, sest nii kui sa ütled CO₂, siis kõik ütlevad, ahaa offset (süsiniku kompenseerimine), aga seda Single.Earth ei ole. 

Lähtusime kogu süsteemi loomisel vähem sellest, kuidas ettevõtetele mingisugust instrumenti müüa, ja rohkem sellest, kuidas metsaomanikule õiglast väärtust tekitada. Seetõttu tegime kohe alguses otsuse, et liitumise protsess peab metsaomanikele olema võimalikult kiire ja mugav, mida erinevad CO₂ projektid tihtipeale ei ole. 

Lisaks, kuna meie ambitsioon oli selleks hetkeks muutunud globaalseks, st kogu planeet tuleb ära päästa, siis tunduski kõige mõistlikum kohe terve planeet ühe hooga ära kirjeldada, sest see omakorda võimaldas metsaomanikke ka palju kiiremini platvormile kutsuda. 

Mis on Single.Earthi digitaalne kaksik ja kuidas see töötab?

Andrus Aaslaid:
Kui keegi on proovinud mõne süsinikukrediidiprojektiga liituda, siis on teil ilmselt kogemust sellega, et kogu protsess võib olla väga pikk ja keeruline. Lisaks muule asjaajamisele on oluline komponent ka see, et keegi tuleb maatükki kohapeale auditeerima, enamasti lennukiga ja teisest maailma otsast. Selline protsess pole aga kiiresti eskaleeritav ning auditid, sh programmi sisenemine, võivad olla väga kallid. Tööstuse seisukohalt on selliste projektidega liitumine kasulik, siis kui objekt on suurem kui 50 000 ha, vastasel juhul ei tasu auditeerimiskulud end lihtsalt ära. 

Et kulusid vähendada, võiks automatiseerida, aga selleks tuleb luua metodoloogia, ning seda tuleb teha nii, et metodoloogia oleks ka usutav. 

Maakera ümber tiirleb kuskil 1400-1500 satelliiti, mis tegelevad Earth observation-iga ehk maakera jälgimisega ning kelle andmed on suuremal või vähemal määral kõik kättesaadavad. Inimkonnana oleme tohutu koguse andmeid kosmosest alla toonud, aga sellest hoolimata polnud meil võtta ühtegi mudelit, mis annaks ülemaailmselt infot selle kohta, kui palju meil on metsi ja kui palju nad süsinikku seovad. Seega hakkasime seda ise kokku panema. 

“Oma loomult pole digitaalne kaksik midagi muud kui üks jupp arvutiprogrammi, mille eesmärk on imiteerida meile vajalikes aspektides kindla maatüki tegevust nendes parameetrites, mida me tahame mõõta. Satelliidiandmed selle sees toimivad kui kontrollimehhanism.”

Digitaalne kaksik on oluline kahes aspektis:

• tema esitatud andmed peavad olema kooskõlas konkreetse maatükiga, mille kohta me soovime teada kui palju just selles kohas süsinikku seotakse
• tema abil saame kontrollida, kas mets on päriselt seal, kus omanik väidab teda olevat ja kas maatükil on toimunud mingeid muutusi.  

Kokkuvõttes on digitaalne kaksik omamoodi üldmudel, mis koosneb meie olemasolevatest teadmisest ja satelliitide andmetest. 

Merit Valdsalu:
Me alustasime metsadest, ja süsiniku sidumise arvutamisest, aga meil on plaan võimalikult kiiresti laieneda ka teistele maatüüpidele, nt märgalad, ning samuti laieneme ka ökosüsteemiteenuseid pidi. Õige pea on MERIT tokenisse lisandumas liigirikkuse komponent ja järgmisena seotud süsiniku kaasamine. Lõpuks tahame kirjeldada ära kõik ökosüsteemi teenused, sealhulgas ka näiteks sotsiaalmajandusliku mõju inimestele mingis kindlas piirkonnas. Tööd on meil veel hästi palju ees, aga esimese digitaalse kaksiku loomisega suutsime me ära tõestada, et kogu looduse töö tegemist on võimalik ära kirjeldada ja tänu sellele hakata kiiresti maaomanikke pardale kutsuma. 

Digitaalne kaksik on justkui oraakel või meie süsteemi süda – mehhanism, mille abil me tokeneid loome. See programm ütlebki, et kui metsas on järjekordne 100 kg CO₂ ära seotud, siis anname metsaomanikule ühe tokeni. 

Kas MERIT on süsinikukrediit või mitte? Ei ole.

Merit Valdsalu:
‍Üks asi, millega meid on palju võrreldud, on erinevad süsinikukrediidid. Kas MERIT on süsinikukrediit või on see midagi muud, nt tokeniseeritud süsinikukrediit? On palju kohti, kus sarnasusi võib leida, aga on ka palju kohti, kus oleme läinud teist rada pidi. 

Meil on oma metodoloogia tokenite loomiseks. See teeb meid ettevõttena omajagu kindlamaks, sest me ei sõltu kellegi teise metodoloogia hinnangutest ja oleme võimelised oma digitaalse kaksikuga väga kiiresti nt CO₂ sidumise igas metsas üle maailma ära hindama. 2022. aasta mais juhtus nt selline lugu, et oli tekkinud võrdlemisi suur hulk idufirmasid, kes muutsid Verra süsinikukrediite krüptomaailmas kaubeldavaks, ehk tokeniseerisid Verra krediite. Ühel hetkel aga Verra ei lubanud seda enam teha ja kõik ettevõtted, kes olid oma äri sellele üles ehitanud, jäid äkitsi oma varudest ilma. Meil sellist ohtu pole, sest loome tokenid ise ja selle taga on meie oma teadustiim. 

Teine suur erinevus on see, et me vaatame väga palju kaugemale süsinikust. Süsinik oli meie jaoks selline lihtne alguskoht, millest hakata töö tegemist mõõtma, aga nagu juba mainitud lisame peagi liigirikkuse komponendi ja areneme pidevalt edasi.

Kolmas erisus on MERIT tokeni kasutusvõimalused. Ettevõtted saavad MERITeid lihtsasti meie platvormil soetada (krüptoturule minema ei pea) ja seeläbi teha panuse loodusesse, millega nad saavad täita nii kliima- kui ka liigirikkuse eesmärke. Selle protsessi käigus võetakse ostetud tokenid ringlusest välja või põletatakse, nagu krüptomaailmas öeldakse. Tehingu kinnituseks saavad ettevõtted vastu sertifikaadi, mis näitab nende panuse suurust, milliseid metsasid nad on tänu oma panusele aidanud hoida ja milline on selle mõju. 

Üksikisikute esimesed võimalused liiguvad krüptomaailma suunal, st juba mõne kuu pärast saavad esimesed ostjad MERIT tokenitega erinevatel virtuaalvääringute platvormidel kauplema hakata. 

Lisaks eelpool mainitule on meil välja mõeldud terve suur finantsmaailm või võimaluste pagas, mida kõike MERITi kui finantsinstrumendiga veel teha saaks. Kõik, mida saate oma rahaga täna teha, saab tulevikus olema võimalik ka MERIT tokeniga, sest see on oma loomult väga mitmekülgne ja skaleeritav finantsinstrument, mis aga alati peegeldab looduse väärtust. 

Selles kõiges on mitmes faasis palju erinevaid osapooli ja eesmärk pole mitte lihtsalt müüa või luua kauplemisvõimalust erinevate osapoolte vahel, vaid pigem täiesti uus finantsüstseem või veelgi enam – võimalus, kuidas panna loodus majanduse keskmesse ja kuidas see sama majandus saaks hakata loodust kaitsma ja säilitama. 

Mis on plokiahel, token ja krüptoraha?

Andrus Aaslaid:
Plokiahel ei ole tegelikult mitte midagi muud kui üks suur andmebaas või andmete hoidmise meetod, mis on lihtsalt jagatud hästi paljude osapoolte vahel laiali. Miks teda nimetatakse plokiahelaks, on see, et ta on ajas lineaarne, st me võtame ja lisame sellesse andmebaasi kirjeid ainult ühes suunas. Me kirjuta kunagi midagi üle, vaid paneme alati järgmise kirje plokiahela lõppu ja sellesse kirjesse on krüptograafiliselt lisatud ka kõikide eelmiste kirjete nn sõrmejäljed. See teeb kogu ülejäänud ahela väga raskesti võltsitavaks, sest selleks peaks suur hulk osapooli kollektiivsele kokkuleppele jõudma ja hakkama sisuliselt kogu ahelat uuesti ehitama. 

“Plokiahela tootjad on süsteemi kaitseks loonud terve hulga erinevaid meetodeid, mis on seotud nt tohutute arvutuskuludega või on osapoolte hulk, kes võltsimises peaks osalema, lihtsalt meeletult suur.”

Krüptoraha ja tokenid ei ole mitte midagi muud kirjed, mis nendes andmebaasides elavad ja kõik muutused, mis nendega toimuvad on plokiahelas kirjas, st kõik krüptorahade vahetused on salvestatud ja neid ei saa võltsida. Krüptoraha süsteem on põhimõtteliselt nagu pangandus, mis elab selle andmebaasi peal, aga ta on selline ühesuunaline pangasüsteem, mis läheb ainult ajas edasi ja me ei saa kunagi ühtegi minevikus toimunud kirjet üle kirjutada. 

Token ja krüptoraha on omavahel peaaegu sünonüümid, token ei pruugi olla krüptoraha, aga krüptoraha tavaliselt on alati mingil viisil token. 

Token on kokkuleppeline instrument, mille me oleme nimetatud pangandusse genereerinud, nt nagu Euro või, kui ta on krüptovaluuta, siis nt Bitcoin või Ethereum. Krüptorahaks muutub token läbi selle, kui teda saab avalikult krüptoraha börsidel kaubelda. Kui ühel hetkel on võimalik MERIT tokeni eest ka mõnda muud kaupa või teenust osta, siis muutub ta nn päris rahaks. 

Kes Single.Earthi tegevust toetavad?

Merit Valdsalu:
Meie süsteemi kõige suurem vundament on meie imeline tiim, kus täna on üle 50 inimese, sh meie oma teadustiim. Selle liikmed koosnevad pühendunud spetsialistidest, kelle hulgas on 10 doktorikraadiga teadlast, mõned neist töötavad endiselt ka ülikoolides, teised on tulnud täiskohaga Single.Earthi. On teadlasi Eesti ülikoolidest, aga lõviosas hoopis Lääne-Euroopast ja USAst, ehk tegu on väga laia taustaga teadustiimiga. 

Meie teadus- ja arendustöö on võimalikuks teinud kahe suure fondi finantseering. Nendeks on EQT Ventures Rootsist ja Icebreaker VC Soomest.

Maaomanike platvormiga liitumine, tingimused ja enim esitatud küsimused

Kaspar Põder:
Täna on meie koduleht ainult inglise keeles, seda põhiliselt seetõttu, et me proovime kohe võimalikult paljudes riikides oma teenust pakkuda. 

Metsaomanike platvormiga liitumiseks tuleb teil meie kodulehel www.single.earth valida üleval menüüribal Sign-up → MERIT Lands. Kasutaja loomiseks tuleb esmalt sisestada oma põhiandmed ja järgmise sammuna saabki platvormile oma maa andmed lisada. Kui maa on sisestatud, on võimalik kohe näha ka esialgset hinnangut. Tänu digitaalse kaksiku tööle suudame kohe näha, kui palju antud maast on kaetud puistuga, kui palju see puistu süsinikku seob ning selle põhjal on võimalik välja arvutada, kui palju see võiks aastas MERIT tokeneid genereerida. 

Millal MERIT tokeneid jagatakse?

Jagame MERIT tokeneid aastaringselt, mitte ainult vegetatsiooniperioodil.

Kust saada GEO-fail oma maa sisestamiseks?

Eestis on üldiselt väga head digilahendused ehk siis kõik, mis puudutab maid, on väga lihtsasti kättesaadav ja avalik. Oma maa sisestamiseks meie platvormile on tarvis GEO-faili ja selle saab Maa-ametist. Platvormil on võimalus ka maid joonistada, aga Eesti puhul me joonistatud maid vastu ei võta, sest Maa-ameti GEO-fail on kordades täpsem.

Milliste maadega meie platvormile tulla võiks?

Esiteks peaks silmas pidama puistu pindala. Täna me alla kolme hektarisi puistuid oma platvormile ei saa võtta, kuna me mõõdistame metsi satelliitide abil ja tulenevalt satelliidipikslite suurusest läheks väiksemate puistute puhul ebatäpsus liiga suureks. 

Teiseks peaks vähemalt 50% puistust olema täiskasvanud, so üle 30 aasta vanune. Tänu satelliidiandmetele on meil võimalik ajas tagasi minna umbes 25 aastat, et näha, millised muutused on 25 aasta jooksul selles metsas aset leidnud. Kas ja kui palju neid on, kas on harvendust tehtud, raiutud, istutatud jne. 

Kes saab kasutajakonto luua ja maa registreerida?

Metsaomanik peab ise kasutaja tegema ja oma metsa meie platvormile panema. Füüsiliste isikute puhul me kahjuks täna veel mitme omanikuga metsa platvormile võtta ei saa, kuid töötame nende lahenduste kallal.

Oluline on teada, et metsasi mõõdistatakse kaugelt (kaugseire) ja tänu sellele on meil võimalik võtta metsaomanik platvormile ükskõik kust Eesti piires ja tegelikult üle maailma. Meie platvormil on võimalik näha kohe automaatset tulemust, ehk kui palju mets süsinikku seob, aga see vaadatakse veel manuaalselt teadustiimi poolt üle. 

Kas metsas ei tohi pärast liitumist enam mitte midagi teha?

See ei vasta tõele, teatud mahus metsa majandamine on lubatud eeldusel, et metsaomanik annab meile tööde tegemise soovist kolm kuud ette teada.

Kas pean elu lõpuni platvormile jääma või saab mets Single.Earthi omaks?

Ka see ei vasta tõele. Keegi metsaomanikult metsa ära ei võta. Metsaomanik jääb endiselt omanikuks ja kui metsaomanik soovib platvormilt lahkuda, siis on see lubatud. 

Kas liitumine on tasuline?

Platvormiga liitumine ja esialgne hinnang (arvutus, mudeldamine) on metsaomanikule tasuta. 

Mis on MERITi müügihind ja kas see võib muutuda?

1 MERIT token = 3 eurot, mis on täna fikseeritud hind. 

Kui läheme avatud turule, siis hind kindlasti hakkab muutuma. Süsiniku ja ökosüsteemi teenuste hinnad on senini alati ajas kasvanud, seega see peaks metsaomanike jaoks hea uudis olema. 

Kui tihti väljamaksed toimuvad?

Täna jagame tokeneid välja kord kuus, ehk siis kord kuus ilmuvad metsaomaniku profiilile tokenid, mida ta viimase perioodi jooksul on teeninud. Samuti toimuvad väljamaksed kord kuus. Single.Earthi teenustasu igalt müügilt on 10% ja kindlasti peaks müümise puhul arvestama ka maksudega.

Mida veel peaks liitumise kohta teadma?

Kui maa on meie platvormile lisatud, siis meie jaoks on oluline tõendada, kes on päriselt maa omanik. Tõendamaks, et maa, mida ta soovib meie platvormile panna tõesti kuulub temale, peab metsaomanik meile saatma kinnistusraamatu väljavõtte. Omandiõigust saame me ka kontrollida. Kogu protsess on tänaseks üsna automatiseeritud, mis teeb platvormile pääsemise võrdlemisi kiireks ja lihtsaks. 

Teadustöö telgitagustest

Igor Miilvee:
Pikas perspektiivis on meie eesmärk saavutada võimekus hinnata reaalajas seda, mida, kuidas ja kellele loodus teeb või on teinud ja üle kogu maailma. See pole ületamatu ülesanne, kui arvestada juba praegust andmete kättesaadavust, nt kaugseire andmed (sh erinevad sünteetilised satelliidipildid, indeksid), kohapõhiste andmete (nt erinevad mõõtmised, metsateatised) ja nendest agregeeritud andmed (nt teadusprojektide käigus või riiklike inventuuride jaoks agregeeritud avaandmed).

Erineval skaalal ning ruumilise ja ajalise lahutusega andmeid pole vähe. Ilmselt paljud maaomanikud üllatuks, et mida kõike teie maa kohta avalikult võib leida. Küsimus on vaid nende andmete harmoniseerimises ja integreerimises ning selles, mida nende andmetega peale hakata, et uut väärtust luua. 

Single.Earthi lähenemine on iseenesest lihtne: agregeerida kaugseire andmekihid (nt biomassi kaardistavad satelliitpildid, taimkattemuutuse aegread ja erinevad maskid), täiendada neid, vajadusel koos maaomanikuga, kohapõhiste andmetega (nt üldistatud eriheitetegurid, inimmõju kaardistused, liigiline koosseis), õpetada masinaid neid andmeid lugema ja kirjutama, ning lõpuks neid andmeid valideerida ja tulemust tõlgendada.

Kui praegu kasutame metsa mõõdistuseks ainult kaugseire andmeid, siis see ei pea ilmtingimata nii jääma. Töötame raamistiku kallal, mis võimaldaks maaomanikel selles protsessis osaleda. Muidugi oleme teadlikud nende andmete piirangutest ja määramatustest, aga õnneks nende hindamisel on maailma teaduskogukond suure osa tööst ära teinud ja, mis seal salata, me saame kasutada juba suurel hulgal eelretsenseeritud andmeid selleks, et neid juba valideeritult kasutada.

Inimeste arusaam või tunnetus metsast on erinev: mis seal on, mida see teeb, kellele seda vaja on. Mõni nt ei saanud eelnenud pildist aru, mõni nägi seenemetsa, mõni kõrval asuva krundi tormivarju, mõni üldist hüve pakkuvat regulatiivset teenust (nt kliima või hüdroloogiline tsükkel). Mõni nägi raieküpset kuusikut, kus vanad puud takistavad pealekasvavat põlvkonda ja mädanevad neile peale. Mõnel juba tantsis võib-olla raha silme ees, mõni nägi varjupaika, aga kedagi võis see pilt ka lihtsalt hirmutada.

“Kes näeb ühesuguseid puid, kes näeb erinevaid väärtusi – mets pakub erinevaid ökosüsteemi teenuseid ning päris kindel on see, et inimtegevusel on märkimisväärne mõju elutähtsatele ökosüsteemiteenustele, millest me kõik sõltume.”

Me alustasime süsinikust, sest see on hästi tuntud kliimaregulatsiooni parameeter. Kliimaregulatsioon on elutähtis ökosüsteemi teenus, mis määrab ühe planetaarse piiri. See on kommunikatsioonivahend, seda on võrdlemisi lihtne tõlgendada. Me keskendume mitte ainult süsinikule, mis on puudes, vaid süsinikuvoole ökosüsteemis üldiselt: süsinikule, mis on mullas, mis on varises, mis peegeldab ökosüsteemi toimimist üldiselt.

Väikese süsiniku sidumise potentsiaaliga maal võib tegelikult olla suur süsinikuvaru ja nagu joonisel on näha, siis on see eriti ilmne kõige vasakpoolsemal näitel, so parasvöötme vanade okasmetsade puhul. See ala võib olla ka oluline elurikkuse seisukohalt, ehk sel võib olla väärtus, mis kaalub turul lõpuks üles mõõdulindiga mõõdetavad väärtused.

Energeetilise ja materiaalse toorme pakkumine ning süsiniku tsükkel ja kliimaregulatsioon pole metsa ainsad funktsioonid. Vähemalt sama oluline on ökosüsteemi terviklikkuse parameeter, mis on päiskivi kõigile teistele teenustele. Seal pole oluline biomass, vaid võrgustik, nagu nt suure riigi puhul. Pole oluline, kui palju biomassi seal on, vaid kui sidus see süsteem on. 

Nimetatud võrgustiku peegeldamiseks oleme me välja töötanud ökosüsteemi terviklikkuse indeksi, mille abil me tahame muuta Eestis, kahjuks, väga levinud paradigmat, et vana mets mädaneb omaniku rahakotis. Me ütleme, et ta ei mädane, ta teeb midagi muud.

Kuidas olla kindel, et teeme õiget asja õiges kohas? 

Enne pardale võtmist teeme riskianalüüse, kindlustamaks, et me suuname oma, meiega liitunud maaomanike ja MERITi ostjate ressurssi sinna, kus sellel ressursil on positiivne keskkonnamõju. Meil on vahendid, millega tuvastame alasid, kus puid tegelikult ei ole, kus mets pole tegelikult raieküps või kus tegelikult on puupõld, kus on tegelikult kaitseala. Kõik need faktorid välistavad sel hetkel metsaraie ja seega ka meie võimaliku positiivse mõju. Olenemata andmete kättesaadavusest, võib see mõne ala puhul pikendada meiega liitumise protsessi.

Meil on ka süsteem, kuidas hinnangute aluseks olevate kihtide keskkonna parameetreid ka ligi reaalajas seirata – saame vajadusel kahenädalase ajalõtkuga muutusi registreerida ning vastavalt siis MERITite tootmist mõjutada. Arvutused on muidugi algandmete algoritmi ja tulemuse osas meie repode kaudu avalikud ja reprodutseeritavad. 

“Meie jaoks on oluline andmete läbipaistvus, täpsus, terviklikkus, võrreldavus ja järjepidevus.” 

See on oluline ka meie enda keskkondliku panuse seisukohast. Me jälgime seda andmeallikate valimisel ja teeme endast parima, et nendesse põhimõtetesse panustada ning pakkuda parimat ja kättesaadavat infot. Parasjagu oleme lisaks loomas raamistikku, kuidas nendesse põhimõtetesse saaksid jooksvalt panustada ka maaomanikud ja teaduskogukond laiemalt. 

Joonisel kirjeldatud ahelas on enne hinnangute andmist ka metoodika valideerimine: validation, uncertainty, sensitivity, mida tehakse ettevõttesiseselt või -väliselt. Näiteks meie ökosüsteemi terviklikkuse indeksi metoodika on esitatud retsenseerimiseks teadusajakirja Frontiers in Forests and Global Change.

Me tahame, et toorme asemel läheks fookus võrgustikule – see võrgustik on täiesti uus varaklass, mida haldavad maaomanikud. 

Küsimused kuulajatelt

Kas ja kui, siis millal, on plaanis ka noorema kui 20-aastase metsa majandamist toetada? Noore metsa süsiniku sidumise maksimeerimine tekitab palju kulu, mida toetustega kaetakse napilt.

Kaspar Põder:
Vastab tõele, et noor mets seob alati rohkem süsinikku, aga miks selliseid siis ei võeta. Põhjus on tegelikult väga lihtne, et me ei taha sattuda samasse ringi, mida klassikaline metsa majandamine toetab, ehk siis vanemate täiskasvanud metsade nn uuendamist ja noorema metsaga asendamist. Me soovime, et metsaomanikul oleks motivatsioon meie platvormile jääda, teades, et kui ta selle metsa ära majandab, siis järgmised 20 aastat ta meie platvormile selle konkreetse metsaga tulla ei saa.

Igor Miilvee:
Ma arvan, et nooremad kui 20 aastat vanad metsad jõuavad meie platvormile siis, kui meie riskihindamise süsteem suudab öelda, et meie tegevusel seal on mingisugune positiivne keskkonnamõju. Ja see ei pea puudutama ainult süsinikku. 

Kas ja kuidas mõjutab krüptomaailma praegune madalseis Single.Earthi?

Andrus Aaslaid:
Suure osa krüptoärist moodustab spekulatsioon. On olemas väga vähe krüptoinstrumente, mis päriselt mingit väärtust väljendavad ja need on tavaliselt sellised baasinstrumendid, mis on kuidagi seotud, kas Ameerika dollariga või siis mingi muu varaga. Krüptoinstrumente on palju püütud varaklassina kirjeldada. Võib-olla nt Bitcoin isegi peaaegu hakkab sinna lõpuks jõudma, st kriitiline mass on juba nii suur ning seni, kui kõik korraga ei ürita väljuda ja kõik korraga müüma ei hakka, võib-olla ei lähe Bitcoini turg ka katki. 

Kuigi MERIT token on oma olemuselt krüptoraha, siis ta pole spekulatiivne, MERITil on päris väärtus. 

Kui oleksime krüptoturgudele läinud nt kaks aastat tagasi, siis oleks olnud väga tõenäoline, et spekulandid oleksid MERIT tokeni hinna kiiresti kõrgeks võinud ajada, aga praeguseks oleks pilt jälle üsna masendav võinud olla. Täna näeme MERIT tokeniga kauplejatena neid inimesi, kes tahaksid investeerida instrumenti, millel on päriselt realiseerimisväärtus. 

Ettevõtetel tekib üha suurem surve, et näidata, mida nad teevad selleks, et maailm parem oleks, et nad hakkaks loodusesse midagi tagasi panema. Selle jaoks on aga vaja arveldusühikut. MERIT tokeni eesmärk ongi olla arveldusühik, mis arvutab välja, kui palju peaksid nt ettevõtted oma kulutatud ressursside arvelt loodusesse tagasi panema – see on sisuliselt MERIT tokeni baasväärtus. 

Kolm aastat tagasi, kui Single.Earth alustas, oli kogu turu maht veel endiselt kolm korda väiksem, kui ta täna on – seega oleme juba kolm korda suuremas turus kui kolm aastat tagasi. 

Kokkuvõttes, suure tõenäosusega käibeid see mõjutab, emotsionaalselt mõjutab, aga praktikas tõenäoliselt mitte nii palju.

Kas aastas kuni 20 tm küttepuidu raiumiseks tuleb samuti kolm kuud ette teatada?

Kaspar Põder: 
See on nüüd maht, mis on Eesti seaduses lubatud ilma raieteatist võtmata. Aga vastus on jah, kõikidest muudatustest, tuleb meile teavitada, sest igasugune väiksemgi muutus metsas tegelikult mõjutab süsiniku sidumist ja liigirikkust. 

Tõenäoliselt ei pea ootama kolm kuud, et metsas soovitud tegevust ellu viima hakata. Sellise pikkusega aeg on võetud ka selleks, et kui nt suurema metsa omanik soovib teostada suuremas mahus raiet, mis mõjutaks tunduvalt MERIT tokenite turule tulemist, siis see annab meile aega reageerimiseks. ‍

Plokiahela käigushoidmine on väga energiakulukas ja põletab süsinikku, kuidas seda arvesse võtta ja minimeerida?

Tarmo Virki:
‍Meie plokiahela valikus oli energiakulutus võtmeteema ja valituks osutus Solana, kus ühe tehingu energiakulu on võrreldav Google’is ühe otsingu tegemisega. Bitcoin on tuntud oma energiakulukuse poolest ja sealt on tekkinud ka arusaam, et kõik plokiahelad on hästi energiakulukad ja raiskavad palju loodust, aga tegelikult tänapäevased plokiahela tehnoloogiad on sellest väga kaugele tulnud.‍

Andrus Aaslaid: 
Plokiahelate puhul tuleb eristada kahte tõugu plokiahelaid: töötõendusel põhinevad (proof of work) ja panusetõendusel põhinevad (proof of stake). Proof of work tähendab seda, et blokkide turvalisus on garanteeritud keeruliste ja energiamahukate arvutustega, mis välistavad ahela võltsimise võimaluse. See tähendab seda, et me peame neid arvutusi kogu aeg tegema. Nii töötab nt Bitcoin ja nii töötas varasemalt ka Ethereum. Energiabarjäär tuleb ette, sest mõte ongi kulutada palju energiat, et ei saaks käepäraste vahenditega midagi võltsida. Nt Bitcoini võltsida on juba loodusseaduste alusel varsti võimatu, sest meil pole planeedil nii palju elektrit. 

Selleks, et seda probleemi vältida, on maailm läinud üle järgmise põlvkonna plokiahelatele, mis on proof of stake. See tähendab seda, et teatud arv stakeholderid (ee „riskiosalised“) on omavahel kokku leppinud, et ei võltsita. Võltsimiskindluse ja oma majandusliku huvi garanteerimiseks on kõik pannud mingi koguse krüptoinstrumente nii-öelda lukku.

Ehk tänaseks oleme plokiahelatega liikunud selliselt energiamahukalt süsteemilt justkui klassikalise kokkuleppe meetodi peale, mis ei ole selgelt nii turvaline, sest ehkki see on vähe tõenäoline, siis teoreetiliselt ükski loodusseadus ei takista osapooli kokku tulemast ja ühehäälselt võltsimises kokku leppimast. Sotsiaalsed seadused ehk siiski seda ei võimalda. Ent tänu sellele muutusele on järgmise põlvkonna plokiahelad oluliselt väiksema energiakuluga.

‍Oli juttu, et looduskaitsealused metsad ei lähe selle programmi alla. Tõenäoliselt on looduskaitsealuseid metsi erinevaid. Äkki selgitaksite seda poolt, mis läheb, mis ei lähe?

Igor Miilvee:
Meie riskihinnangutes praegu on üldine põhimõte, et me võtame platvormile alasid, kus kaitsealad moodustavad mingi väikese osa sellest maast või ainult mingi serva. Miks me seda teeme, on sellepärast, et me ei ole kindlad, kas meie suunatud ressurss kaitsealal midagi loeb. 

Igal kaitsealal on muidugi oma metsanduskava või kaitsekava, mille alusel seda kaitseala majandatakse, ja mõnel kaitsealal võib raie veel mingil määral lubatud või lausa nõutud olla kaitseala loodusliku või poolloodusliku ilme säilitamiseks. 

Töötame selle kallal, et mõelda välja lahendus, kuidas meil oleks nendel kaitsealadel selline mõju, mis ei dubleeriks riigi toetust, nt Natura kaitsealade puhul, aga samas suudaks täiendada seda puudujääki juhul, kui põllumeestega jagatavast potist metsaomanikele ei jätku.

Lühike vastus on, et kaitsealad vajavad eraldi juhtumipõhist lähenemist. 

‍Kas bioloogilise mitmekesisuse toetamise tee on teil ka mõeldud ainult metsadele või ka näiteks looduslikele rohumaadele?

Igor Miilvee:
‍Jah, looduslikud rohumaad, märgalad on täiesti loogiline samm, kuhu metsadelt edasi minna ja see indeks, mille me oleme välja töötanud, sisaldab alaindekseid, mis kehtivad ka teistele ökosüsteemidele, ehk me ei ole ennast ainult metsadega piiranud.

‍Kas ma sain õigesti aru, et tokeneid antakse põhimõtteliselt jooksva süsiniku sidumise eest, mitte juba akumuleerunud süsiniku eest? Kui liitun kaheksakümneaastase tammikuga, siis ta justkui läheks üle kolmekümne aastase puistu arvestusse, aga mille pealt hakkan eelkõige tokeneid saama?

Igor Miilvee:
‍Täna me akumuleeritud süsiniku eest veel tokeneid ei väljasta. Me hindame süsiniku sidumise potentsiaali ja praegu töötame välja talletatud või süsinikuvaru hindamise meetodit, millega me saaks just nimelt anda rohkem väärtust juurde maadele, kus on suhteliselt väike süsiniku sidumise potentsiaal, aga võimalik, et suured talletatud varud.

Kuno Kasak:
Sama olukord on märgaladega. Nt turbarabades on süsiniku sidumine suhteliselt aeglane, ühe tokeni saamiseks läheb päris palju aega, aga see kogus, kui palju seal süsinikku talletatud on, see on väga suur. Tuleviku MERIT tokenid peavad arvestama ka seda, kui palju maa sees päriselt süsinikku on. Sedasi on arvestatud seotud süsinik, mis seotakse jooksvalt, ja samuti see, palju teda rikkumata ökosüsteemis on talletatud. 

‍Oletame, et soovin liituda metsatükiga, mis on küps. Ja nüüd hakkavad sellele metsatükile mõjuma erinevad looduslikud häiringud, näiteks ürask tuleb kallale, närib puitu, puud hakkavad surema, tormihäiringud jne. Hakkab vähenema kaks asja: esiteks väheneb süsiniku sidumine ja väheneb süsinikuvaru. Kuidas peaks metsaomanik sellises olukorras käituma, sest saan aru, sellisel juhul ta neid tokeneid ju ei saa?

Kaspar Põder:
Häiringuohu tuvastamisel, mida on võimalik sekkumisega ära hoida, võib metsaomanik sekkuda, aga endiselt tuleb meid oma plaanidest ja häiringu olukorrast ette teavitada, ning oma plaanitud tegevusi põhjendada. 

See, mis alles jääb, teenib talle ikkagi edasi, ning jällegi, süsinik ei pruugi olla ainuke asi, mida tema maal hindama hakatakse.

‍Kas võsalõikusest on ka tarvis Single.Earthi teavitada? 

Kaspar Põder:
‍Kõik tegevused, mida metsaomanik teeb, ka näiteks valgustusraie, valikraie jne – kõik need mõjutavad süsiniku sidumist ja sealset ökosüsteemi. Keegi ei keela tegevusi teha, aga kuna iga tegevus võib mõjutada MERIT tokenite väljastamist, siis meile on seda informatsiooni vaja, et mida te seal metsas täpselt tegema hakkate. 

Oluline on, et see informatsioon tegevuste kohta tuleb metsaomanikult meile, mitte vastupidi. Me küll monitoorime metsi regulaarselt, aga me ei tahaks muutusi selle käigus avastada.

Alati jäävad mingisugused juhtumid, mis ei ole metsaomanikust olenevad, näiteks tuulemurrud, põlengud jmt, mis võivad metsas tekkida. Seevastu kõik, mis metsaomanik oma metsas soovib teha, mis puudutab raied, siis meil oleks hea meel sellest kuulda.

‍Kas on mingisugune miinimumpiir, et kui on pikali kukkunud või jala pealt surnud puu koristamine, kas sellest tuleks ka teatada?

Kaspar Põder:
‍Päris nii detailseks minemine ei ole ka vajalik, aga toon ühe näite. Eestis on seadus, et kuni 20 tm aastas on metsast lubatud ilma teatiseta võtta ja tekib küsimus, et miks ei ole selles mahus lubanud metsa majandada, ilma meid teavitamata. Põhjus on selles, et kui on nt väikse varuga mets, millest igal aastal võetakse 20 tm välja ja kus juurdekasv võib olla u 5–7 tm, siis tegelikult teatud perioodi jooksul viiakse siduvat biomassi sellest metsast nii palju välja, et see juba hakkab mõjutama MERIT tokenite väljaandmist. Seetõttu tuleb meid raietest teavitada. 

‍Kui suur metsaala annab 100 kg süsiniku sidumise suurusjärgu? 

Igor Miilvee:
‍MERIT tokenite väljaandmine on seotud sidumisvõime, aja ja maa suurusega. Iga kord, kui saab 100 kg seotud, antakse 1 MERIT token. Mitu hektarit selleks aga vaja on, et üks MERIT token saada, on keeruline öelda. Eesti mets seob keskmiselt 4–8 tonni CO₂-te hektari kohta aastas, või ka rohkem, sealt saab selle arvutuse teha.

‍Kuidas käsitletakse maa-alale jäävaid veekogusid, tiike, järvi jne?

Igor Miilvee:
‍Kaardimask lõikab need lihtsalt välja. Meil on kaardikihid, mis näitavad, kus on terviklik metsaala ja veekogud jäävad tervikliku metsaala alt välja. Sama puudutab tegelikult ka nt noorendikke – meie riskianalüüs jätab hetkel need platvormilt välja, sest meie praegune pingutus ja eesmärk on „küpsete“ raieriskiga metsade alleshoidmine. 

Kaspar Põder:
Me näeme neid noorendikke oma mudelite abil küll, aga see on lihtsalt meie ettevõtte otsus, milliseid puistuid, millises vanuses me hetkel platvormile võtame. 

‍Kui metsaomanik liitub oma küpse metsaga, teeb Single.Earthiga diili ära, tokenid jooksevad vaikselt, aga nt 10–15 aasta pärast otsustab siiski metsa maha raiuda, kas talle rakendub ka mingi trahv või tagasimaksekohustus?

Andrus Aaslaid:
‍Ei, trahve pole. Kogu asja mõte ongi selles, et muuta mets tootmisvahendiks ajal, mil ta kasvab. Meie metodoloogia peaks innustama metsaomanikku oma metsa heas korras hoidma ja tekitama soovi teda mitte liiga palju majandada. Samal ajal aga peab ta siiski metsa korras hoidma, et nt ürask teda ära ei sööks. Kui metsaomanik ühel hetkel siiski otsustab raie kasuks, peab see tähendama, et majanduslikult on see tema jaoks rohkem põhjendatud, kui metsa tootmisvahendina pikaajaliselt hoidmine, st koostöö Single.Earthiga pole talle mingil ettenägematul põhjusel enam kasulik. 

‍Alguses oli juttu, et lisaks sellele, kui on 100 kg CO₂ seotud, mis maksab 3 EUR, tulevad  juurde ka muud asjad, nagu elurikkuse komponent jne. Kuidas see seda kolme eurot või üldiselt tokeni hinda mõjutab või sinna seondub?

Andrus Aaslaid:
‍Tokeni hinda see tõenäoliselt ei mõjuta, aga võib mõjutada seda, kui palju tokeneid selle maa pealt tekib. Selle küsimuse juurde oleks hea tagasi tulla u kahe nädala pärast, siis on uue metodoloogia testimine jõudnud juba kaugemale ja saame täpsemalt detailidesse minna. 

Eesmärk on, et MERIT kui arveldusühik hakkab järjest rohkem komponente sisaldama, aga samas oma põhiolemuses ei muutu. 

Metsaomanikule tähendab see ilmselt rohkem raha, tokeni omanikule aga suuremat tõenäosust, et mõni nendest komponentidest omab just tema jaoks keskmisest suuremat tulevikuväärtust. 

Kui vaadata ettevõtteid, siis neil tekib suurem valik, mida nad MERIT tokeniga saavad adresseerida ja see sobib nt rohkemate ESG kriteeriumitega. 
_______

Täname kõiki osalenuid. Loodame teid ja teie sõpru kohata ka järgmistel Single.Earthi üritustel. Kõik täiendavad küsimused võtame hea meelega vastu aadressil team@single.earth.

_______

Salvestuse transkribeerimisel kasutati tööriista: Aivo Olev, Tanel Alumäe. "Estonian Speech Recognition and Transcription Editing Service" Baltic HLT 2022.

‍